Greenline Print on internetipõhine platvorm trükiste süsinikjalajälje olelusringipõhiseks hindamiseks ja märgistamiseks. Süsinikjalajälg on toote süsinikdioksiidi ja selle ekvivalentide heitmete kogusumma, mis kulus selle toote tegemiseks alates toorainete hankimisest kuni lõpliku toote valmimiseni. Greenline Print'i kasutajad võivad olla nii kirjastajad, trükikojad kui lugejad ning eesmärgiks on toetada kliimateadlikke valikuid ning edastada trüki- ja paberitööstuse pingutusi kasvuhoonegaaside heitmete vähendamisel.

Greenline Print arvutab trükitellimuste olelusringipõhiseid kasvuhoonegaaside heitmeid ning loob igale trükisele oma tulemustelehe ning märgise, mida saavad kõik külastajad näha, kui nad on esilehele sisestanud selle trükise ID. Trükise ID on neljakohaline unikaalne tellimuse kood, mis lisatakse igale Greenline Print märgisele.

Arvutuse tegemiseks peab trükise tellija end kasutajaks registreerima, misjärel saab ta ligipääsu kalkulaatorile, mis asub Greenline Print kodulehel. Kalkulaatori aluseks on mahukas andmebaas ning PAS 2050 standardile vastav arvutusalgoritm, mis võimaldab täpselt hinnata oodatava tellimuse süsinikjalajälge. Arvutusi võib salvestada, muuta ning seejärel tellida, misjärel väljastatakse elektrooniline märgis koos tulemustelehega ning PDF-fail konkreetse tellimuse märgisega, mille kasutaja saab alla laadida ja oma trükisele lisada.

Greenline Print võib luua või toita Teie ettevõtte vastutustundliku majandamise põhimõtteid. Meie teenus võimaldab Teil olemasolevate paberite vahel valida kõige säästlikum ning seeläbi tugevdada trükiste üldist positsiooni meediamaastikul.

Greenline Print'i kalkulaator võimaldab valida väikseimat võimalikku süsinikjalajälge, et keskkonnateadlik lugeja teaks, millist trükust tema valima peaks. Kui kirjastja algselt sisestatud tellimus ei taga kõrgeimat võimalikku tulemust antud paberi kohta, pakub kalkulaator ise sobivat asendust. Tulevikus, kui trükikodasid juurde lisandub, saab klient ka valida väikseima saastega trükikoja oma tellimuse sooritamiseks.

Selle kohta saad lugeda täpsemalt Metoodika osas. Lühidalt, emissioonid arvutatakse vastavalt PAS 2050 standardi juhistele kasutades otse tootjate käest saadud andmeid või lünkade korral teaduslikku kirjandust.

PAS 2050:2011 on Briti Standardiinstituudi loodud standard, mis sätestab toodete ja teenuste olelusringipõhise kasvuhoonegaaside arvutamise tingimused ja põhimõtted.

ISO 16759:2013 on standard, mis sätestab trükitoodete ning teenuste olelusringipõhise kasvuhoonegaaside arvutamise tingimused ja põhimõtted. See on PAS 2050 ja ISO 14067 edasiarendus.

Süsinikdioksiid ehk süsihappegaas ehk CO2 on looduslikult esinev kasvuhoonegaas, mida toodavad muuseas ka inimesed ja kogu muu loomariik. CO2 eemaldavad atmosfäärist aga taimed ja ookeanid, nii et CO2 on pidevas ringluses. CO2 on lisaks ka põhiline gaasiheide, mis tekib fossiilsete kütuste põletamisel. Lisaks süsinikdioksiidile paiskab tööstus õhku aga teisigi kasvuhoonegaase, neist olulisematena metaani ja lämmastikoksiidi. Kuna igal kasvuhoonegaasil on erinev võime kasvuhooneefekti toita, siis on teadlased loonud ühise ühiku ehk süsinikdioksiid-ekvivalendi. See tähendab, et kui näiteks metaani kasvuhooneefekti võime on 25x suurem sama koguse gaasi kohta kui süsinikdioksiidil, siis võrdubki üks kilo metaaniheitmeid 25 kilo CO2-ekvivalendiga. Greenline Printi CO2-arvutused põhinevad kõik just sellel ekvivalent-ühikul.

Sinu loetavas ajalehes või ajakirjas olev märgis annab märku, kas kirjastaja on väljaandmisel teinud keskkonnateadlikke valikuid või mitte. Lisaks on märgisel olemas ka neljakohaline ID-number, mille meie esilehele sisestades saad näha üksikasjalikku ülevaadet selle trükise keskkonnaparameetrite kohta, sealhulgas millest koosnes trükise jalajälg ning mis oli suurim saasteallikas, mitu kilomeetrit autoga sõitmist tuleks vähendada, et oma tellitud eksemplari heitmed enda jaoks tasa teha, mitu liitrit vett kulus trükikojas ühe eksemplari tegemiseks, mitu grammi paberit ja kui palju elektrit jne.

Greenline Print'i arvutusmetoodika on üle võetud PAS 2050 standardist, mis piiritleb lubatud ja mittelubatud meetodid. Standard ei võimalda ühtegi tootmisahela etappi heitmete arvutamisel välja jätta, välja arvatud kui need heitmed moodustavad vähem kui 1% kogu toote heitmetest. See on tingitud tõigast, et mida sügavamale tootmisahelas minna, seda ebamäärasemaks muutuvad sisendid ning allikad, samas kahaneb proportsioonis ka nende andmete osakaal koguheitmetes. Kokku võib aga alla 1% osakaaluga heitmeid välja jätta vaid 5% ulatuses toote koguheitmetest. Seega on standardiga kaetud minimaalselt 95% heitmetest. Greenline Print'is välja arvutatud tulemusi on võrreldud teaduskirjandusega, kus on saadud sarnaseid tulemusi. Erinevalt teaduskirjandusest on meil aga ligipääs tootjate täpsele infole, mis võib olulisel määral erineda teaduskirjanduses tihti esinevate keskmistest väärtustest. Sugugi mitte kõik tootjaandmed ei ole verifitseeritud, kuid on siiski edastatud meile teadmisega, et need on korrektsed ja täpsed. Valeandmete esitamise puhul riskiksid tootjad oma maine ja usaldusväärsuse langusega. Meie kasutatud metoodikaga saad lähemalt tutvuda siin: Metoodika

Süsinikemissioonide kompenseerimine ehk nn carbon offsetting on võimalus investeerida emissioonide vähenemisse, et kompenseerida mingi toote või teenuse tekitatud heitmeid. Selline kompenseerimismehhanism ei vähenda aga toote või teenuse enda heitmeid, mistõttu ei ole selliste kompenseeritud emissioonide arvestamine lubatud ka PAS 2050 standardis. Greenline Print soovib edastada konkreetseid edusamme paberi- ja trükitööstuses, mitte võimaldada raha eest indulgentse, mis tegelikult tööstusheitmeid ei vähenda.

Greenline Print loojaks on AS Kroonpress, mis on Baltikumi suurimaid ja moodsamaid trükikodasid. Antud teenuse loomise tingisid kolm põhimõtet:

1) tööstustegeuvse üheks tagajärjeks on koormus keskkonnale ja atmosfäärile, mistõttu tuleb tegutseda selle koormuse vähendamise suunas. Seda soodustab õhuheitmete koguse taseme hindamine ja asetamine skaalale.

2) ühiskond ehk tarbijad soovivad läbipaistvamat ning usaldusväärsemat infot toodete keskkonnamõjude kohta. Seda ülesannet täidab portaal www.greenlineprint.com, kus on andmekasutus ja tulemused lahti seletatud.

3) paljud trükise tootmisahela alumised lülid (eelkõige paberitootjad) on teinud pingutusi oma tootmise keskkonnasõbralikkuse parandamiseks. Soovime seda tendentsi toetada, võimaldades kommunikeerida edukamate tootjate saavutusi ka lõpptarbijale läbi kõrgeklassiliste märgiste.

Ei pea. Uue trükikoja lisamiseks andmebaasi on vaja trükikojalt heitmete arvutamiseks vajalikku alginfot. Kõige lihtsam on lasta trükikojal täita ära järgnev vorm: link(eestikeelne vorm on tulekul). Vormi täitmise järel võtame trükikojaga juba ise ühendust.

Jah, kuid trükiteenuse pakkuja peab suutma täita ära kõik lahtrid liitumisvormis: link (eestikeelne vorm on tulekul).

Kahtlemata oleks keskkonnale parem, kui tarbitaks vähem, kuid paber täidab mitmeid ülesandeid, mida ei saa asendada muuga kui digitaalse sisuga. Paraku ei ole digitaalmeedia tingimata parem alternatiiv ning võib teatud juhtudel omada isegi suuremat süsinikjalajälge kui paber. Serverid ning arvutid ja muud mobiilsed seadmed tarbivad elektrit, mis enamasti pärineb mittetaastuvatest allikatest. Mitmete uuringute järeldusel võib sõltuvalt kasutatavast seadmest ja asukohariigist pool tundi internetis surfamist toota sama koguse kasvuhoonegaase kui täismahus ajakirja tootmine. Paberkandja eeliseks sellistel ja teistel juhtudel on aga ka see, et paberkiud koosnevad süsinikust, mis on puu kasvamise käigus õhust süsinikdioksiidi kujul ära võetud.

Kui soovid kasvuhoonegaaside vähendamisse tõeliselt eesrindlikult suhtuda, siis tasukski paber- ja puittooteid võimalikult kaua säilitada. Madalate heitmetega A-klassi märgiste puhul annaks selline käitumine trükistele süsiniknegatiivse omaduse ehk atmosfäärist võetaks ära rohkem CO2 kui sinna tootmise käigus paisati. "Säästa paberit" saab sellega hoopis uue tähenduse!

Lisaks puidu ja paberi talletamisele tasub arvestada, et kasvav mets kogub õhust süsihappegaasi ära kiiremini kui vana mets. Kuna enamus Euroopa paberipuidust pärineb säästlikult majandatud metsadest, mitte põlislaantest ega liigilise mitmekesisuse poolest kuulsatest metsadest (sest need on ajaloo kurvastuseks juba suures osas Euroopast maha saetud), siis tagab kiirem metsatarbetsükkel ka suurema CO2-akumuleerimise võime.

Greenline Print puhul tähendab see, et kasvuhoonegaaside arvutamisel ühe toote või teenuse kohta võetakse lisaks toote lõppvalmistamise heitmetele ka kõigi eelnenud heitmetega, sh tooraine hankimise ja töötlemise, transpordi jm kaudsete heitmetega. Arvutus lõpeb antud juhul aga kliendi ehk kirjastaja uksel, sest sealt edasi puudub trükikojal kontroll andmete õigsuse, transpordivahemike ning tarbijate käitumise üle. Selline metoodika tagab, et ka elektritarbimise heitmed, mis ei toimu otsese tarbija juures, arvestatakse elektriostja ehk tootja/töötleja heitmebilanssi. Ainult nõnda on võimalik teada saada toodete ja teenuste tegelikke lõplikke heitmeid. Olelusringiarvutused võivad lisaks kliimamuutusele arvutada ka mõju eutrofeerumisele, magevee ja ookeanide hapestumisele, inimtoksilisusele, mineraalsete ressursside vähenemisele jne. Täiemahuline hällist-hauani (cradle-to-grave) olelusringianalüüs arvestab ka toote kasutamise heitmetega (mida paberi puhul ei ole) ning jäätmekäitluse/taastöötlemise erinevate variantidega.

Kuna soovime, et Greenline Print'i kalkulaator arvutaks võimalikult täpselt, siis on see saavutatav tänu hästi dokumenteeritud tööprotsessidele ja tarnijatele, mis eelnevad trükise tootmisele. Paraku puudub rakendusel ressurss, et arvutada välja igale tellija aadressile toimetamise heitmed, sest see info ei ole meile kättesaadav. Kuna trükistel puuduvad kasutusfaasi heitmed, siis neid ei pea arvutama. Trükise eluea lõpuks loetakse jäätmefaasi, mis trükise puhul jaguneb neljaks võimalikuks stsenaariumiks: põletamine, ladustamine prügimäel, taastöötlemine, säilitamine.

Põletamise puhul vabaneb atmosfääri paberkiusse kogutud CO2, mistõttu need heitmed on süsinikneutraalsed. Kuna saadud energia kasutatakse aga soojuse või elektri tootmiseks, siis vähendab paberi põletamine fossiilpõhise energia kasutamist.

Prügimäele ladustamise korral jääb osa süsinikku alles, kuna paberi mineraalsete lisaainete ning ligniinisisalduse tõttu ei lagune kogu paberi sisu. Lagunev süsinik aga muundub anaeroobses keskkonnas metaaniks. Kui prügilas on toimiv gaasikogumissüsteem, siis saab saadava energiaga samuti vähendada fossiilsete allikate põhist energiatootmist.

Kolmanda variandina saab vanapaberi kokku koguda ja ümber töödelda. Paberkiudu on võimalik 4-6 korda ümber töödelda, kuni selle kvaliteet ei ole enam paberi tootmiseks kõlbulik. Igal juhul lähevad töötlemise käigus tekkivad heitmed aga uue toote arvele, seega ei suurene äravisatud trükise jalajälg ka selle stsenaariumi korral.

Neljanda variandina toodud "säilitamine" tähistab trükiste hoiustamist kas näiteks isiklikus või avalikus raamatukogus. Kuivas ja jahedas säilitamisel ei toimu paberkandja lagunemist ning selles sisalduv süsinik salvestatakse hoiustamise perioodiks. Kui selliselt toimitakse piisavalt pika aja jooksul, võiks toote süsinikjalajäljest maha lahutada paberkius sisalduva süsiniku koguse, mis võib mõnedel juhtudel tingida trükise süsiniknegatiivse jalajälje (nt A-klassi märgisega toodete puhul).

Ajakirja National Geographic hällist-hauani olelusringianalüüsis on näidatud, et Greenline Print'is puuduolevate kasutus- ja lõpufaasi heitmed on sõltuvalt stsenaariumist kas väga väikesed või isegi pisut süsiniknegatiivsed, mistõttu ei peaks arvama, et trükiste hällist-hauani olelusringi tulemused erineksid olulisel määral praegustest hällist-väravani arvutustest.

Teadupärast sisaldab paber süsinikku, mida kasvav puu oma rakkude tugistruktuuridesse ladestab, kasutades selleks õhus leiduvat CO2. Orgaanilise materjalina laguneb paber looduslikes tingimustes tagasi orgaanilisteks algosakesteks ning paiskab süsiniku taas atmosfääri. Inimsekkumisel võib aga paber toimida kui süsiniksalvesti. Vaatame järgnevalt põhilisi vanapaberi kasutusalasid:

Põletamine: põletamisele minev paber ei ole süsiniknegatiivne, sest põlemisel vabaneb sama kogus süsinikdioksiidi kui kasvanud puu endasse akumuleeris. Küll aga on paber sellisel juhul süsinikneutraalne. Mõnede metoodikate järgi võib aga puidu põletamisest saadav energia vähendada fossiilkütuste põhist energiatoodangut, mis tähendab et kord juba kasulik olnud toode (paber) muutub kasulikuks teistkordselt, vähendades heitmeid teises sektoris. Seega omistatkse mõnikord põletatavale paberile ka süsiniknegatiivne jalajälg, kuid see sõltub asukohast ning sealsest energiakasutusest.

Jäätmena ladustamine prügimäel: prügimäel pressitakse jäätmed tihedalt kokku, mis tekitab õhuvaese keskkonna mäe sisemusse ning soodustab anaeroobset käärimist. Käärimise käigus tekib metaan, mis on 25 korda tugevam kasvuhoonegaas kui süsihappegaas. Paberi puhul aga ei toimu kogu sisalduva süsiniku käärimist, kuna paberi koostises olev halvasti lagunev ligniin takistab ka tselluloosi käärimist. Ligniinile lisaks või selle asemel võib paberis olla ka kriiti või savi, mis sama funktsiooni täidavad. Seega on selline paber süsinikpositiivne metaani eraldumise tõttu, aga süsiniknegatiivne ladestuva süsiniku tõttu, jäädes kokkuvõttes lähedale süsinikneutraalsusele. Kui jäätmegaasi kasutatakse energiatootmiseks, võib analoogselt põletamisega väheneda fossiilsete kütuste tarbimine, tingides süsiniknegatiivse jalajälje.

Ümbertöötlemine: vanapaberi kogumine ja ümbertöötlemine uuteks toodeteks tingib paberile vähemalt mõneaastase süsiniknegatiivse jalajälje, sest paberikius sisalduv süsinik ei vabane atmosfääri toote kasutusea lõpus, vaid ladestub uude tootesse. See efekt aga kestab maksimaalselt kuus ümbertöötlusvälpa, sest paberikiud degradeeruvad iga ümbertöötlemisega, kuni lõpuks muutub jäätmeks. Keskmiselt saab sama kiudu ümber töödelda neli kuni kuus korda.

Säilitamine: pabertoodete, sh trükiste säilitamine kuivas ja jahedas keskkonnas ei võimalda paberil laguneda, mistõttu kius sisalduv süsinik ei vabane atmosfääri. Selline meetod võimaldaks teoreetiliselt kümnete, kui mitte sadade aastate jagu kasvava biomassi süsinikku säilitada. Seega sõltub paberite süsiniknegatiivsus suurel määral lõpptarbija harjumustest ja käitumisest.

Toormest-väravani kasvuhoonegaaside heitmed arvutatakse tonni kasutatud materjali kohta (sh paberjäätmed ja muud lõpptrükisesse mittejõudnud jäätmed). Skaala on lineaarne, algab nullist ning lõpeb 6000 kgCO2-ekvivalendi juures, klasside vaheldumine toimub seega 1000 kgCO2-ekvivalendi kaupa. Skaala korrigeerimist lõdvenemise suunas ei toimu. Igas klassis on võimalik saada ka "+"-märgist, mis tähistab taaskasutatud paberikiu sisaldust antud trükises.

Klassivahemikud on tegelikult seatud A-klassi järgi lineaarsuse põhimõtet järgides. A-klassi ülemine piir ehk 1000 kgCO2-ekvivalenti on enam-vähem selline kogus heitmeid, mille valdav osa andmebaasis sisalduvatest paberitest suudavad korvata endas sisalduva süsinikukogusega. Praegu andmebaasis olevate paberite süsinikusisaldus paberi tonni kohta kõigub vahemikus 800-2000 kgCO2/t, seega võib trükiste tarbimise (st lugemise) hetkel väita, et A-klassi märgisega tooted on suure tõenäosusega süsiniknegatiivsed, kuna kasutatud paberis sisaldub enam süsinikku kui paiskus atmosfääri kogu toormest-kliendini tootmisahela käigus. Kuna aga vanapaberi-faasi heitmed on vaid ennustatavad, siis ei saa kindlalt väita, et A-klassiga trükised ka hällist-hauani olelusringis jäävad süsiniknegatiivseks, kuigi see pole välistatud. A-klassi vahemiku teiseks kriteeriumiks on tema ihaldusväärsuse säilitamine ehk toetada vaid kõige säästlikumalt toodetud pabereid ja kõige väiksemate heitmetega trükikodasid. Kui kõik toodetud trükised saaksid ilma vaevata A-klassi, siis puuduks projektil heitmete vähendamist soosiv toime. Kui sinu kätte on sattunud vaid A-klassiga märgised, siis võid sellest järeldada muuhulgas seda, et kehvematele tasemetele klassifitseerunud tellijad pole soovinud oma trükisele märgist panna.

Ajalehtede trükkimisel kasutatakse külmtrükitehnoloogiat, mis tähendab, et trükivärvi paberile kandmise järel ei ole kuumutamist vaja - värv kuivab õhu käes iseseisvalt. See aga tähendab, et ei ole vaja soojust toota ega maagaasi põletada. Elektrit kulub aga sellegipoolest, kuid tänu meie Rohelise Energia sertifikaadile suudame bilansipõhiselt kõik Greenline Print tellimused katta 100% taastuva ehk emissioonivaba elektriga. Väike saaste aga siiski ju on - see tuleb keskküttest, mis põhineb küll üle 60% taastuval küttel, kuid tekitab siiski ka lisanduvaid heitmeid fossiilkütuste põletamisest. Kuna tööruume on vaja hoida inimsõbralikul temperatuuril kogu aeg, siis sellest ka vähesed heitmed.

Mõnikord on aga ajalehe vahel kriitpaberit - sellisel juhul trükitakse sellele kuumtrükivärviga, sest külmtrükivärv ei kuiva sellel ära. Seepärast lisanduvad ajalehele kriitpaberile trükkimisest tulenevad gaasipõletamise heitmed.